N-rühma debütant, kes tuli nägi ja võitis ehk Silver Simmi lugu

Detsembri alguses õnnestus mul intervjueerida 2016. aasta koduse autoralli hooaja parimat kaardilugejat, Silver Simmi. Mees, kes alles eelmisel aastal luges paaril rallil kaarti Egon Kauri isa Rainile, tõusis tänavu komeedina Eesti rallitaevasse ning lõpetas hooaja kahe meistritiitliga. Kuidas jõudis rallikrossi mehaaniku taustaga Silver üldse rallini ning kui palju tööd on ta selleks pidanud tegema, et nüüd nautida tänavusi esikoha karikaid, sellest järgnevas intervjuus juttu tegimegi.

Intervjuu viimase küsimuse esitasin Egon Kaurile, kellel palusin Silverit paari sõnaga iseloomustada.

Silver Simm visati tänavusel hooajal tundmatusse vette, millest mees kahe meistritiitliga välja "ujus"

 

Kuidas Sa autoralli juurde sattusid ja millised olid Sinu kokkupuuted autoralliga enne 2011.aasta Tallinna ralli debüüti?

Enne autoralli juurde jõudmist olin lähedalt seotud rallikrossiga. Nimelt olin päris mitmed hooajad mehaanikuna abiks heale sõbrale Tauri Jaansonile. Meil oli väike kolme liikmeline tiim, kus Tauri oli sõitja ning Tiit (Tauri isa) ja mina olime mehaanikud. Ehitasime koos ka kaks rallikrossi autot. Tõsisem huvi konkreetselt autoralli vastu tekkis siis, kui käisime 2005a. Egonile Saaremaa rallil kaasa elamas. Sealt edasi käisime paralleelselt rallikrossi võistlustega vaatamas ka enamusi Eesti autorallide etappe.  2009 sõitsime koos ka ühe rahvaralli Honda Civic Type R`ga ning samal aastal alustasime E10 klassi Opel Astra ehitamist, millega siis koos Tauriga 2011a. Tallinna rallil lõpuks stardis olime.

Kas Sinu jaoks sai kohe alguses selgeks, et just kaardilugeja koht on Sinu jaoks või käis peast läbi mõte ka ise piloodi kohta proovida?

Kuna Tauri oli ikkagi rallikrossi sõitja, siis oli väga loogiline, et tema hakkab sõitma ja mina kaarti lugema. Ma usun, et see küsimus on üks populaarsemaid, mida kaardilugejate käest küsitakse. Täna vastan selle nii, et kui kõrvalistmelt vaadata kuidas näiteks Egon rallit sõidab, siis pean ütlema, et temaga võrreldes ma nagu ei oskagi autoga sõita.

Kas kaardilugeja amet on Sul enda õpitud või oli  keegi, kes Sind koolitas, õpetas ja oli nö mentor?

Alguses sai kõik ikka täitsa ise õpitud. Esimesele rahvarallile läksime Tauriga nii, et ei olnud ülesõidu legendist ega aja kaardist ausalt öeldes midagi kuulnudki. Õnneks tuli see vahetult enne ralli starti tuttava korraldajaga jutuks ja ta kutsus meid taha ruumi ning näitas need asjad ära. Esimese ralli kohta asi seegi, et ülesõidul ära me ei eksinud ja ajatrahvi ka ei saanud! Kiiruslegendi lugemises tuli suurem arenguhüpe loomulikult nüüd viimasel hooajal, selle juures olid head õpetajad Egon ja Erik Lepikson.

Kas Sinu jaoks on kaardilugeja amet töö või hobi?

Minu jaoks on see kindlasti meeldiv hobi. Päris ei kujuta ette, et peaks profina sellel alal töötama.

Nagu juba eelpool sai mainitud, siis tegid oma rallidebüüdi 2011.aasta Tallinna rallil, kus võtsid koha sisse Tauri Jaansoni poolt juhitud E10 klassi Opel Astras. Kas mäletad veel, et kui palju esimesel võistlusel nö. hääl värises ja vigu sisse tuli enne, kui käigukasti rikke tõttu katkestasite?

Esimest rallit mäletan väga hästi. Oli tohutu närveerimine kõigega mis rallit puudutas. Kuna meie tiimis ei olnud ühtegi inimest, kes ise oleks varem kunagi mõne ralli sõitnud, siis tuli kõiki asju millest aru ei saanud, igal poolt teiste käest küsimas käia. Näiteks esimesele kiiruskatsele tuli sõita reede õhtusel tipptunnil Ülemiste keskuse juurest, Tallinna lauluväljakule, a kuna autos tripmeetrit ei olnud, siis oli juba see korralik väljakutse. Lauluväljakul vahetult enne starti läksin meie ees startiva auto kaardilugeja käest küsima, et kuidas see aja kaardi süsteem nüüd töötaski, et kuidas neid AKP aegu arvutakse. Kui lõpuks katse stardijoonel seisime, siis tuli isegi pingelangus, et lõpuks kohal ja õiges minutis. Tänaseks päevaks on kõik vastupidi, adrenaliin tekib just kiiruskatse stardis, muu on juba loomulik.

Osalesid koos Tauriga kolme aasta jooksul kokku kuuel kodusel rallil ning seejärel olid aasta üldse rallirajalt eemal.  Millest see paus oli tingitud?

Valmistasime küll uueks hooajaks autot juba ette, aga siis mingi aeg teatas Tauri, et ikkagi ei plaani enam sõita. Mulle tuli see küll veidi üllatusena, a kuna meil mõlemal olid just lapsed sündinud, siis oli see otsus arusaadav. Samas auto on veel alles, võib-olla sõidame veel kunagi midagi koos.

2015.aastal istusid Rain Kauri kõrvale ning osalesite koos BMW Compact autol kahel rallil, millest Tartu ralli lõpetasite EMV7 klassi neljandal kohal. Kuidas see koostöö alguse sai ja kes kellele ettepaneku koos sõitma hakata tegi?

Kuna Tauriga jäi minu jaoks veidi ootamatult projekt katki, siis sisimas lootsin küll, et keegi kutsuks mingi hetk uuesti kaarti lugema. Rain helistas mulle ja kutsus rahva rallile lugema. Ta vist juba aimas, et ma rahvarallile nii väga ei viitsi minna, a  mainis siis ka kohe otsa, et kui kõik klapib, siis sõidaks hooaja lõpus koos ka ühe sportralli. See oli motiveeriv ja kui ma toona oleks ei öelnud, siis tõenäoliselt ei oleks ma sattunud 2016 hooajal Egoni kõrvale.

Tänavu aasta mais tegid kaardilugeja karjääriredelil järgmise sammu ning istusid koos Egon Kauriga esimest korda neljaveolisse masinasse. Kas see koostöö hakkas juba natukene susisema 2015. aastal või sai see selgeks, et istute Egoniga ühte masinasse alles tänavu?

Selline suur samm sai tehtud jah. See kõik tuli väga tasapidi ja alles tänavuse suvise hooaja alguses. Algul kui Egon pakkumise tegi, siis ma kohe 100% nõus ei olnud. Põhjus oli lihtsalt selles, et ma ei uskunud, et seal kõrval hakkama saan. Meie esimesel ühisel stardil Saaremaa rallisprindil tuli kohe esikoht ära. Loomulikult ei olnud minu lugemine seal ideaalne, a ju siis Egon nägi et nö. materjali on ja tegi pakkumise koos ka Harju Rally sõita. Sealt tuli ka võit ja edasi seda teemat enam väga ei arutanud, sujuvalt lihtsalt valmistusime jälle järgmiseks ja järgmiseks ralliks.

Kui sai selgeks, et hakkate koos Eesti meistrivõistluste tiitlit püüdma, siis mis ajast alates hakkasite Egoniga trenni tegema ning kuidas need välja nägid?

Tiitli püüdmisest ei julgenud hooaja algul mina unistadagi ja tiitli peale sõitmisest me juttu ei teinud ka, kuigi ilmselt Egonil oli see seatud miinimum eesmärgiks. Trenni käisime tegemas tänavasõidu autoga metsavahel. Treenisime alguses kindlasti ainult mind. Õnneks on Egon ka väga hea koolitaja, kõik tuli mulle õigel ajal nö „step by step“ ning kui talle tundus, et mingid asjad on mulle selged, siis keeras jälle vinti juurde. Näiteks alguses oli küllaltki raske rajaga tutvumisel teisel või siis kolmandal läbimisel (vastavalt mitu korda tutvuda võis) legendis parandusi teha. Seda sai päris palju harjutatud ja lõpuks hakkas ikka välja ka tulema nii, et 80km/h parandad eelmist kahte kurvi ja samal ajal loed juba järgmisi. See on väga oluline et sõitja saaks viimasel läbimisel katse hooga läbi sõita ja vajalikud täpsustused legendis teha nii, et ei peaks kaardilugeja pärast mingis olulises kohas hoogu maha võtma või lausa seisma jääma. Kiiruslegendi lugemist treenisime testidel. Kui Egonil lõik juba peas oli, siis ta hakkas minu lugemist korrigeerima, et kus tahaks veidi varem infot, kus hiljem jne… Pärast testi vaatasime ja analüüsisime koos ka sisevideod üle, sealt õppis palju. Kuid parim trenn on loomulikult võistlus ise.

Millise legendi järgi Egon sõidab?

Egon kasutab sellist legendi, kus kirjeldab kurvi raadiuseid. Mulle selline süsteem sobib ja tundub loogiline, kuigi alguses tundus tema legendis liiga palju infot ja seda oli raske ette lugeda. Ühel testipäeval juhtus nii, et meie tiimi teise auto kaardilugeja Uku Heldna ei saanud testil osaleda, siis pidin mina lugema legendi mõlemas autos ehk nii Priit Koigile kui ka Egonile. Minule tegi raskeks olukorra see, et Priit kasutab täpselt vastupidist legendi, kus 1 on kiire kurv ja 6 aeglane, Egonil jällegi 6 on kiire kurv ja 1 on mahapööre.

Sinu autoralli meistrivõistluste debüüt lõppes ideaalselt ning võitsite Egoniga kohe esimese stardi. Kui palju Sa ise uskusid sellesse enne starti ning kui nüüd tagantjärgi meenutad, siis mis emotsioonid sind Harju ralli finišis valdasid?

Enne starti võitu väga ei lootnud, eelmisel hooajal oli ju Egonil Raineri ja Rolandiga korralik pusimine ja nüüd kus Egonil uus ja väheste kogemustega kaardilugeja, siis miks peaks kiireim olema? Ralli võitmise mõtted tulid mulle pähe SS10 Matsimäe katse lõpus, kus peale finisit küsisin Egonilt „mis see nüüd oli“? Võitsime katse Aus/Koskineni ees  11 sekundiga. Kui hooajale tagasi vaadata, siis oli see kindlasti üks hullemaid andmisi! Pärast seda katset oli ka tankimisala, peale mida auto millegi pärast enam ei käivitunud. Adrenaliin oli nii üleval ja võidusoov nii suur, et lükkasin auto üksi käima. Eelviimasel katsel lõhkusime ka parempoolse esimese amordi, seega pidime viimase Väo karjääris sõidetud publikukatse väga rahulikult võtma. Edu Aus/Koskineni ees oli 19,1 sekundit ja pool sellest andsimegi selle viimase katsega ära. Pärast kõike seda ikkagi ralli võita oli eriti hea tunne.

Teie hooaeg Egoniga kujunes peaaegu, et ideaalseks, kui välja jätta Rally Estonia ja Saaremaa ralli katkestamised. Kui nüüd peaksid ise oma 4WD debüüthooaja kokku võtma, siis mis meeldis ja mis jäi veidi kripeldama?

Loomulikult meeldis terve see hooaeg, sest võrreldes E-rühmaga oli see ikka väga erinev. Auto valmistavad ette mehaanikud ja enne igat võistlust korralik testipäev. Egon on rallis väga kogenud ja proffesionaalne ning see kandub üle kogu Kaur Motorsport teami! Kripeldama jäidki kindlasti need kaks rallit, Rally Estonia ja Saarema. Rally Estoniaks valmistusime eriti põhjalikult, startisime ju Priority sõitjate hulgas ja sinna ei olnud mõtet niisama proovima minna. Mina olin aga ennast vist nii üle ette valmistanud, et pärast reccet jäin haigeks. Neljapäeva hommikul ärgates oli mul 38,3 palavik. Terve ralli olingi haige ja see oli väga suur pettumus mulle, kuna nautida seda kõike oli väga raske.  Juba õhtul hotellis video pealt legendi kontrollides oli aru saada, et minu lugemine ei ole see mis peaks, kuid vaatamata sellel tegi Egon väga head sõitu ja püsisime Top 3 konkurentsis, kuni tehnika lõpuks järgi andis. Saaremaa rallil tekkis esimese võistluspäeva õhtul Park Fermesse sisenemisel aegadega veidi segadust ja selle eest saime korraliku ajatrahvi. Õnneks meistritiitel oli enne seda rallit juba kindlustatud ja seda me sellega ohtu ei seadnud. Küll aga häiris see mind nii palju, et laupäeva hommikused katsed ei tulnud nii välja nagu peaks. Peale lõunast hoolduspausi suutsin ennast kuidagi kokku võtta ja siis saime jälle suruma hakata. Kaheksandal kiiruskatsel kohe üsna alguses sõitsime aga teelt välja vastu puud. Sellega nägin ära kui vähe on nii suure kiiruse juures vaja, et teelt väljasõit toimuks. Hea, et ma seda kohe hooaja alguses ei näinud.

Kodusel Euroopa meistrivõistluste etapil pidite mootori rikke tõttu absoluutarvestuse kolmandalt kohalt katkestama. Kui hooaja senised teed olid pigem olnud lauged, siis Lõuna-Eestis saite kindlasti ka korralikult rattad maast lahti. Räägi veidi sellest kogemusest, et kui palju Sa üldse jõuad autos olles mõelda ise sellele või ette valmistada, kui oled just äsja lugenud, et kohe tulemas hüpe vms?

Alguses mulle Lõuna-Eesti teed ei meeldinud, tundus liiga keeruline ja hüpped Evo`ga ei olnud ka just meeldivad, maandub minu arust nagu suur kivi. Eriti ei meeldinud mulle see, kui maandumise ajal legendi loen, siis on selline tunne nagu hing jääks kinni. Ega välja vaatamiseks väga aega ei ole, kui tundsin, et rattad maast lahti läksid, siis jäin vait ja lugesin alles pärast maandumist edasi. See on küll väga väike aeg, a pärast seda kui Egon näitas mulle sisevideot, kus Erik luges terve õhulennu ja maandumise, siis katsusin ise ka sellega paremini hakkama saada. Nüüd võin kindlasti öelda, et parimad teed rallisõiduks on Lõuna-Eestis.

Tänavusel Poola MM-rallil oli väga hästi näha, kui palju WRC sõitjad kokku hoiavad ja üksteist tunnustavad. Kuidas on selle tunnustuse, sõpruse ja muuga koduses sarjas? Kuidas Sind nö. vanad kalad, kui uustulnukat vastu võtsid?

Mulle tundub, et kõik on omavahel sõbrad, a samas ka konkurendid. Rallisõitjate seltskond on väga lahe ja mind võeti sinna väga hästi vastu! Näiteks peale Saaremaal saadud ajatrahvi tulid enamus konkurentidest kaardilugejad õlale patsutama.

Magusaim võit ja kibedaim kaotus?

Magusaim võit oli kindlasti Tartu rallil, kus tulime ralli võitjateks ja kindlustasime meistritiitlid kahes klassis. Omaette hea tunne oli ka see, kui Lõuna-Eesti rallil olime üllatuslikult neljal katsel kiiremad Markko Märtinist ja seda veel siis, kui ta sõitis enda legendaarse Focus WRC 03`ga. Valusaim kaotus oli Saaremaa rallil, kus tegime Egoniga mõlemad enda selle hooaja suurimad vead.

Lemmikralli, kus oled osalenud ?

Praeguse järgi on lemmik Tartu ralli, üli hea korraldus ja väga lahedad Lõuna-Eesti teed. Varem oli lemmikuks Saaremaa ralli.

Lemmikmasin, millega oled võistelnud /tahaksid võistelda?

Seniseks lemmikuks  on loomulikult Mitshubishi Lancer Evo IX, a ära tahaks proovida Ford Fiesta R5 auto.

Kui saaks piirideta unistada ja valida ühe sõitja läbi terve ralliajaloo, kelle kõrval osaleda ühel MM-rallil, siis kes oleks see sõitja, milline oleks masin ja millisel rallil ning miks just nemad?

Kui täitsa huupi unistaks, siis võistleks Egoniga uue 2017a. Ford Fiesta WRC`ga Soome rallil. See oleks minu jaoks ideaalne komplekt.

Kuna ma ise olen suur ralli mudelite fänn, siis pean ka Sinult küsima, et millised on Sinu kokkupuuted mudelitega olnud?

Minu viimased kokkupuuted mudelitega jäid lapsepõlve, a meile meistritiitli toonud autost võiks küll mudel küll olla, sest kahjuks pärast Saaremaa rallit autot ennast  enam ju ei ole. Õnneks ma tea, et Sa aitasid meil Egoniga selle mälestuse mudeli kujul realiseerida nii, et tänud Sulle selle eest.

Kaur - Simmile meistritiitlid toonud Mitsubishi Lancer Evo IX valmis aasta lõpuks 1/43 mõõdus Tartu Rally mudel

Küsisin suvises ka auto24 Rally Estonia eelses intervjuus Egonilt ning küsin nüüd ka Sinult, et kui palju oled kuulnud või käinud lugemas minu poolt kirjutatavad Rallihullu sõidupäeviku blogi ning kas Sinu arvates on selline blogi vajalik?

Väga kiiduväärt ettevõtmine, see on ilmselt ainuke blogi mida ma loen. Eriti hea on MM-rallide kokkuvõtteid lugeda siis, kui ralli toimub väga teises ajavööndis ja lives jälgida ei saa.

Egon palun kirjelda paari lausega Silverit, kui sõpra ja kaardilugejat

Silver sai tundmatusse vette visatud ja võib öelda, et kaardilugejana on ta väga kiire õppija. Ning kui ta omale kohustused võtab, olgu kaardilugeja või sõbrana, siis võib alati kindel olla, et kõik saab tehtud.

Silver Simmi CV

Nimi: Silver Simm

Sünnikuupäev:  23.01.1987

Piloodid, kellega osalenud autoralli EMV-l: Tauri Jaanson, Rain Kaur ja Egon Kaur

2011 debüüt Tallinna ralli koos Tauri Jaansoniga E10 klassis (Opel Astra)

2012 hooaja parim resultaat Tallinna rallil E10 klassi 5.koht

2013 hooaja ainus start Saaremaa rallil

2015 hooajal kaks starti koos Rain Kauriga. Parim resultaat Tartu Rally EMV7 klassi 4.koht (BMW Compact)

2016 Eesti meister absoluutarvestuses ja klassis N4. Koos Egon Kauriga võeti lisaks meistritiitlitele võidud ka kolmel rallil – Harju, Lääne-Eesti ja Tartu (Mitsubishi Lancer Evo IX)

Foto: Raivo Remmelgas, Erakogu