Thursday, December 22, 2016

Eesti meistrivõistlustelt ralli maailma tippu ehk Raigo Mõlderi lugu

Eestis on lisaks talle vaid kolm mees, kellel on ette näidata MM-rallide absoluutarvestuse poodiumikohad: Markko Märtin, Ott Tänak ja Kuldar Sikk.
Samal ajal, kui autoralli MM-sarjas käib uue hooaja ettevalmistus ning meeskonnad tutvustavad järjest oma uusi autosid ning sõitjaid, on Raigo Mõlder oma hubases kodus ning valmis tagasi vaatama oma väga edukale ning kindlasti mitte veel lõppenud kaardilugeja karjäärile. Kuidas sai ühest Saaremaa poisist mees, kes murdis end autoralli maailma tippu ning mida toob tulevik, sellest ma Raigoga vestlesingi.

Kolme MM-ralli poodiumikohta pole Eestis ette näidata ühelgi teisel kaardilugejal peale Raigo Mõlderi


Kuidas jõudsid üldse autorallini?

Päris alguse sai see kõik minu jaoks aastal 2003. Tartu rahvarallil, kus sõitsime oma tolleaegse ülemuse Ivo Uustulndiga. Peale hooaega rahvarallis hakkasime koos Kaljo Sadamaga ehitama GAZ 51 ralliautot. Peale lugematuid magamata öid õnnestus meil sellega sõita Saaremaa ralli reedene võistluspäev ning siis laupäeva tehnilistel põhjustel Kaugatoma katsel katkestada. Järgmisel aastal proovisime uuesti, kuid ka sel korral jäi sõit tehnilistel põhjustel pooleli. A enne nö enda esimesi sõidukogemusi sai keskkooli ajal rajaääres rallidel käidud sõpradega, kes minust 7-8 aastat vanemad ja kes olid tulised rallifännid. 

2007 aastal istusid koos Otiga N2 klassi Renault Cliosse.  Kuidas see koostöö üldse alguse sai?

Meie koostöö sai alguse Saaremaa ralli 2006 afterpartyl. Kuna ma tundsin Otti juba varasemalt ning me mõlemad olime ka sellele peol, siis peo käigus kuidagi tekkis see otsus, et ma võiksin olla tema uus kaardilugeja, sest tema kaardilugeja Tõnu Kurvet otsustas oma rallisõitja karjääri lõpetada. 

Kui nüüd veel tagantjärgi sellele hooajale vaatad, siis ei saaks öelda, et polnud edukas ühine debüüt hooaeg? Võtsite kohe debüüdil oma klassis poodiumikoha (Põlva talv) ja ka kahel rallil klassivõidu (Tallinn, Otepää).

Clioga saime kirja päris ok tulemused ning võrdlesime end pidevalt samal aastal ka autoralli MM-võistlustel JWRC klassis osalenud Aigar Pärsiga. Temaga käis meil oma klassi võidu nimel pidev esikoha heitlus. Kokkuvõttes oli see Clioga sõidetud aasta väga lahe ning kui Ott oli enne juba silma jäänud, siis selle aastaga tõestas ta veel eriti, et on kõva sõidumees.

Järgnevad kaks aastat istusite koos 4WD Subarus, millega võitsite kokku 4 rallit ja tulite mõlemal aastal ka N-rühma meistriteks. Kui suur see üleminek 2WD autost 4WD autosse toona nii noortele meestele tundus ja mis oli alguses kõige raskem?

Kaardilugejana tundus mulle isiklikult, et kaheveoliselt neljaveolisele üleminek oli kuidagi lihtsam. 4WD auto käitub kuidagi loomulikumalt ning on rahulikum ja sujuvam juhtida ning tal on jõudu minna. 2WD autoga peavad koguaeg pöörded üleval olema ja hoog on nö. kallis ning seda maha pidurdada ei raatsi ja juht peab oluliselt rohkem tööd tegema. See Subaru N14, millega me sõitsime oli väga lahe auto ja mulle meeldis sellega sõita.

Mõni tore hetk nendest kahest hooajast mida ka täna lõbus meenutada?

Eks sellest ajast on kõige lahedam hetk meeles see, kui me Otiga esimese absoluudi võidu saime Paide rallil 2008, sest tol ajal oli väga suur asi Eesti meistrivõistluste rallil absoluudis võit võtta. Kindlasti ei saa mainimata jätta meie arengusse ka MM-Motorsport panust, kus veetsime väga lahedad aastad.

2009 aastal said kirja ka oma esimesed välisvõitlused, kui osalesid koos Georg Grossiga Talsi ja Soome MM-rallil. Kui palju erinesid need kogemused seni kodustel meistrivõistlustel kogetust?

Kui Sa pole kunagi enne välisvõistlustel osalenud, siis isegi Läti oli täiesti uus kogemus. Mäletan veel seda ,et enne Talsi rallit kukkusin võrkpalli võistlusel endal jala kipsi (hüppeliiges) ning paar päeva enne rallile minekut tegime Kehalas Georgiga trenni, kus veel istusin kipsis jalaga autos, kuid päev enne rallit võtsin ise kipsi ära. Kuna aga jalg polnud veel päris ära paranenud, siis nii mõnigi kord ralli ajal autost välja astudes vajusin auto kõrvale põlvili. Seejärel ootas ees Soome, mis kui nüüd tagantjärgi mõelda polnud ju üldse paha MM-debüüt, sest enne SS18 väljasõitu hoidsime N-rühma Subarul absoluutarvestuse 20. ja N4 klassi 5. kohta. Kui nüüd tegelikkuses mõelda, et mis tasemel ma tol ajal olin, siis ma isegi imestan, et ma selle ära tegin, a tegin. Mul ju polnud mitte mingisugust ettekujutust, et mismoodi peaks MM-ralliks valmistuma jne.. Kui ma võrdlen seda aega ja taset, kus ma täna olen, siis see on nagu öö ja päev. Lisaks veel ei osanud sel ajal välisvõistlust nautida nagu seda hiljem olen teinud, sest siis oli paras närvi pinge, et kas kõik saab ikka õigesti tehtud jne..
Kui ma täna läheks ajas tagasi, et midagi teisiti teha, siis ma kindlasti küsiks rohkem nõu nende käest, kes seal enne on käinud ja teeks rohkem eeltööd, kui ma tol ajal tegin. Kui oled osalenud Eesti rallidel, kus saad Roadbooki kätte eelmine õhtu ja järgmine päev on recce, siis MM-rallidel on Sul võimalik ralliks põhjalikult valmistuma hakata juba kaks nädalat enne võistlust. Sellest aga mul polnud toona aimugi, et selline võimalus on ka olemas. Eks ma nö. maapoiss suures linnas olin ikka oma MM-debüüdil.

2010 aastat alustasid Oliver Ojaperve poolt juhitud Renault Clio kõrvalistmel, kuid aasta teises pooles vahetasid selle koha välja Ford Focus WRC vastu, millega Georg Grossiga ka kaks ralli võitu võtsite ( Kurzeme ja Mulgi). Kas mäletad, et mis kanaleid pidi see auto üldse Eestisse jõudis ning kui Georg Sulle selle pakkumise tegi, kaua Sa siis mõtlesid enne kui ja ütlesid?

See Ford Focus RS WRC jõudis Eestisse Markko Märtini kaudu. Ott hakkas 2010. sõitma koos Kuldar Sikuga Pirelli Star Driver meeskonnas PWRC sarja ning mul endal tekkis korra hetk, kus mul polnud üldse võistluseid. Mingi hetk pakkus Ott välja, et kuule hakka Georgiga WRC-ga sõitma ning kuigi ma vähe kahtlesin endas, siis see kõik tundus väga põnev ja uus ning nii ma selle pakkumise vastu võtsingi. Kui ma nüüd tagasi vaatan sellele, siis see oli üks lahedamaid hetki, sest sõita Eesti meistrivõistlustel WRC autoga ning veel 03 Focusega, see oli väga lahe kogemus. See oli kindlasti ühe osa mu unistuse täitumine, sõita WRC autoga.

Järgmisel hooajal osalesite samal autol Eesti ja Läti meistrivõistlustel. Lõunanaabrite juures võitsite viiest etapist neli ning tulite Läti meistriks. Kui nüüd ise mõtled sellele hooajale tagasi, siis paberil tundub, et see tiitel tuli lihtsalt, kuid kui palju tööd selle taga tegelikult oli?

Eestis jah meil see hooaeg vedas tehnika alt, kuid Lätis kestis ning tuli ka korralik tulemus. Rallis ei tule kindlasti midagi lihtsalt. Eks Georgiga on see, et inimene tahab nautida ja rõõmu tunda selles mida ta teeb. Selles olen ma täitsa kindel, et kui Georg poleks oma rallisõitja karjääri pooleli jätnud ja otsustanud näiteks edasi sõita R5 autoga, siis ta oleks Eestis olnud kindlasti üks tippsõitjatest. Eks sel ajal me jah vaatasime mingi hetk, kui palju me kilomeetri peale N-rühma autosid edestame, kuid ega me läinud kunagi sõitma suhtumisega, et lähme paneme nüüd nendele N-rühma meestele ära. Loomulikult oli meil kahju, et ei olnud samaväärse autoga kedagi konkurentsi pakkumas, kuid ega me ju poleks pidanud sellepärast hea autoga sõitmata jätma. Meil oli lihtsalt olemas võimalus sõita WRC autoga ning me kasutasime seda võimalust. Arvestades veel seda, et Georg ei teinud seda sporti igapäevaselt, siis ta oli ikka väga hea sõitja.

2012 aastal osalesite vaid kolmel rallil, kuid Teie hooaeg saabus aastal 2013, kus Teile polnud vastast mitte ühelgi rallil, kus startisite. Võitsite kõik kuus rallit, kus startisite ning lisaks meistritiitlile kuulus Teile ka auto24 Rally Estonia võit. Kui palju üldse Eesti võidusõitjale tähendab sellise võistluse võidu koju jätmine? Kas sõitjatele endile on see ralli sama nauditav (kõik need hüpped, kiired ja tehnilised lõigud), kui pealtvaatajatele?

Olime Rally Estonial head sõitu tegemas ka juba aasta varem, kuid siis jäi veel natukene puudu. Eesti autorallis on kaks pühagraali, millest üks on Saaremaa ralli, mis sõitjatele väga oluline ja teine Rally Estonia, mida küll kahjuks järgmine aasta ei toimu. See, mis taseme ja mastaabid Rally Estonia oli selleks ajaks saavutanud ning kuhu ta veel hiljem välja jõudis, siis see oli kindlasti meie jaoks tähtsaim Eesti ralli võit. Rally Estonia katsed on kindlasti ühed parimad Eestis. Ok, tänaseks päevaks on osad katsed tänu eurokraavidele läinud liiga laiaks ja kiireks, kuid nauditavad ja voolavad on nad ikka. See on kindlasti ralli mida saab nautida 100%.

2014.aastal astusid enda jaoks totaalselt uude keskkonda ning Sinust sai MM-sarjas osalev kaardilugeja, kus kohe esimeseks tuleprooviks tuli istuda Ott Tänaku kõrvale Ford Fiesta  WRC autosse hooaja ühel kiiremal rallil, Rootsis. Palju Te üldse testida enne rallit saite ja kas Sa mäletad, mis olid Su mõtted esimese katse stardis? Mis hinde Sa ise endale selle suurepärase 5.koha eest annaks?

Kui nüüd tagasi vaadata, et see oli minu esimene ralli WRC autoga tipptasemel, siis annan endale viiepallisüsteemis hindeks nelja. Samas, kui täna kriitiliselt sellele ajale tagasi vaadata, siis ehk annaks kahe, kuid tolle hetke ja kogemuste kohta ma usun on neli päris õiglane hinne. Kui Rootsis on ilusad lumised tingimused, siis on see kindlasti mu lemmik MM-ralli. Enne rallit saime Oti selle sama musta Subaruga, millega ta sõitis 2013. aastal Eesti meistrivõistlustel testida Rakvere ümbruses ning siis enne rallit saime 40-50 km testida ka WRC autot. Ütleme nii, et kui küsida, et kas esimese katse stardis oli kerge värin ka, siis seal ainult värin oligi.

Hooaeg jätkus WRC2 klassis, kus osalesite Drive DMACK meeskonna Ford Fiesta R5 autol. Hooaja jooksul võitsite ühe WRC2 arvestuse ralli (Poola) ning aasta lõpetasite Walesis taas WRC-l. Kui raske see hooaeg selles mõttes oli, et pidite vahepeal istuma WRC autosse ja siis tagasi R5 autosse? Mis oli Su enda arvates hooaja kõige parem hetk ja kuidas üldse hindad esimest hooaega MM-sarjas?

Sel hooajal jah saime sõita nii WRC, kui R5 autoga. Eks autode kiiruse vahe on küll, kuid sõitja ja kaardilugeja osas see töö nii suurelt ei erine, kui tunduda võiks. Ainus erinevus, mille ise R5 ja WRC sõitmise vahel välja tooks on see, et R5-ga sa ei saa tihti sõita katset läbi selle hooga, mis sa tahaksid. Samas kui oled mingis positsiooni heitluses, siis tekivad mõtted, et juht on täiega nö. mängus sees, kuid kas see auto ka ikka selle tempo vastu peab jne…  Seega tuleb nö vahel olla ehk kuskil natukene aeglasem ehk siis sõita targalt ning lõppkokkuvõttes toob see hoopis ajavõidu. Eks muidugi nagu sõitjatega ikka, et vahel viimase punase tule kustudes on see kokkulepe, mis enne katset sai üle räägitud hetkega kehtetu. Mäletan sellest hooajast, et meil oli enne Saksamaa rallit päris vesistes tingimustes test ning kuna selle aja DMACK asfaldirehvid ei olnud just kõige paremad, siis oli see üks paras „uisutamine“ ning mõtlesime, et oi see ralli saab küll põnev olema. Valisime rallile taktika, et las teised seal ees pingutavad täiega ning me tuleme omas tempos ja vaatame kuhu välja jõuame. Lõpetasime ralli WRC2 klassi teise kohaga.

Juulis mahtus Teie tihedasse kalendrisse veel koduse Euroopa meistrivõistluste etapi auto24 Rally Estonia osalemine, mille kindlalt võitiste. Kas see soov osaleda oli Teie poolne või tuli see korraldaja poolt, et üldse kodufännide ette jõudsite?

Osalesime tol aastal veel lisaks kodusele rallile ka Barum rallil, mis oli puhtalt DMACK soov, et saaks rehve testida. Rally Estoniale jõudmine oli kindlasti kahepoolse töö tulemus, sest siin võistelda soovisime me ise ning kindlasti oli suur soov selleks ka korraldajal. See ralli oli meie jaoks puhas fun ja feeling, mille jooksul kaks meest lihtsalt nautisid sõitu ja mängisid autoga metsavahel. See emotsioon, kui sa saad seda sama asja teha pingevabalt ja sellise naudinguga on lihtsalt mega ning seda „vitamiinipommi“ oli meile hooaja keskel väga vaja.

2015.aastal sai Sinust pärast Markko Märtinit koos Otiga kolmas eestlane, kes autoralli MM-sarjas kuulunud nö tehasemeeskonda ning osalenud kõigil MM-etappidel. Kui suur unistuse täitumine see Sinu jaoks oli?

See oli utoopiline unistus, mida võib mõelda, kuid pigem mõtled seda nii, et ega see kunagi nagunii juhtu, kuid unistada ju ikka võib. Minu õnneks see siiski juhtus ning see oli ülimalt lahe ja hea kogemus näha seda asja kõike kõrvalt ja olla ise selle sees.

Kui nüüd veel tagasi mõtled esimesele Monte stardile, siis mis mõtted esimesena pähe tulevad?

Eks Monte Carlo kohta saab öelda, et Monte on ikka Monte. Montes loevad ikkagi eelkõige kogemused ja veelkord kogemused, et täpselt aru saada, kus Sa seal oma tempos parajasti oled. Lisaks on kindlasti veel väga oluline saada Gravel Crew´lt (eessõitja auto) võimalikult täpne ülevaade.
Eessõitja auto sõidab katsed läbi 2-3 tundi enne kui meie stardime ja need mehed teevad väga väärtusliku tööd, mis sest, et tingimused kus nemad sõidavad ja meie ei ole päris 100% samad, kuid ikkagi on see meie jaoks väga oluline lisainfo. Montes ei saa veel kindlasti ära unustada ka rehvivalikut, mille saab kokku võtta sõnaga – loterii.
Kui katsel tundub endale kohati, et sõidad nii aeglaselt, siis katse finišis võib ees oodata hoopis väga hea aeg nagu meil oli ka kohe ralli avakatse lõpus. Samas võib tunduda, et oi nüüd tuli väga kiiresti, kuid katse lõpus näitavad numbrid midagi totaalselt teistsugust. 

Kui Montes oli teil abiks fännid, kes Teid kohati sõna otseses mõttes rajale tagasi tõstsid, siis Mehhikos elasite üle väga õnneliku lõpuga õnnetuse, kui sõitsite veehoidla tiiki ning auto vaid sekundite jooksul sinna põhja vajus. Kuidas Sa selles hetkes veel legendi jõudsid kaasa haarata? Kas FIA võttis sellest õnnetusest nö midagi kaasa ka ja muutis tänu sellele ohutuse reeglite juures?

See, et Montes kõik katsed sõidetud saime oli meie jaoks väga oluline. Kui nüüd rääkida Mehhiko olukorrast, siis see, et see legend mulle näppu jäi oli puhas juhus, kuid kui see juba sai sealt kaasa haaratud eks ma siis tegin kõik endast oleneva, et see säiliks ja saaks järgmine hooaeg jälle kasutada.
Mis puutub FIA tegevusse, siis muutunud on küll selles osas, et sellistes ohtlikes kohtades on nüüd tuukrid ja muu varustus. FIA´ga on selles osas natukene keeruline, et neil toimub kõik viitega ning enne ei juhtu seal üldjuhul midagi, kui midagi ongi reaalselt juhtunud. Samas nad ikkagi tegutsevad kiirelt ka, sest peale reccet annavad sõitjad nende ametnikele nendele tunduvatest ohtlikest kohtadest teada ning soovist, mis seal võiks muuta ja üldjuhul nende soovid ka täidetakse.

Hooaja parima tulemuse saavutasite Poolas, kus tõusite poodiumi viimasele astmele. Kui vinge tunne see oli esiteks olla poodiumil ja näha fänne lippe lehvitamas ja te nime hüüdmas ning kindlasti oli ju ka hea tunne osad VW mehed seljataha jätta?  

Poola on meile kindlasti kõige kodusem ralli MM-sarjas. See meenutab mulle oma iseloomult Läti rallidest Talsit ja Kurzemed. Eks seda on ka näha olnud meie tulemustest, et me seal ennast kõige kodusemalt tunneme. Teine asi, mis Poolas mega, on see, et seal on alati kohal ka väga palju eestlaseid. Eks kodusele rallipublikule on see ka kõige lihtsam ralli kuhu tulla, sest põhimõtteliselt pane vaid käik sisse ja sõida kohale. Ei kujuta ette, mis rahvamass nüüd sinna veel järgmine hooaeg siit Eestist kohale läheb. Kui nüüd aga kaardilugeja seisukohast rääkida, siis Poola on kindlasti ralli mida kaardilugeja saab täiega nautida, sest ta on selline looklev ja sujuv ning kui sõitjal on veel piisavalt julgust ka, siis saab ka korralike õhulende.

MM-rallide vahel jõudsite korra ka koju põigata ning osaleda Saaremaa rallil Toyota Starlet autol, millega avapäeval paljudele 4WD võimsamate autodega koha kätte näitasite. Kui fun see kõik Teile endile oli enne, kui pidurid üles ütlesid ja rajaäärde jäite?

Kui aasta varem oli Rally Estonia see, mis oli meile nö vitamiinipomm, siis möödunud aastal oli selleks kindlasti Saaremaa ralli. See on ju meile mõlemale koduralli, mis tähendab, et me teame kõiki teid peast ja praktiliselt poleks roadbooki vajagi. Mäletan, et avapäeval oli meeletu tolm ja udu ning me pidime ühel katsel koguni seisma jääma, et näeks edasi sõita. Finišisse jõudes selgus aga, et sellest hoolimata saime veel väga hea aja, mille peale me lihtsalt naersime kahekesi. See ralli oli meile nii lõbus ja meeletult äge. Oleks see auto veel olnud täiesti korras, siis oleks see fun faktor olnud veelgi suurem. Usun, et kui auto oleks lõpuni kestnud, siis oleks me reaalne lõpukoht olnud viies ja ka poodium poleks võimatu olnud. Vaadates uue hooaja MM-kalendrit, siis tundub, et Ott saab Saaremaa 50. juubelirallit sõitma tulla.

Tänavuse hooaja sõitsite taas enda jaoks tuttavas DMACK meeskonnas, kuid WRC autol. Arvestades, mis rehvidega te sõitsite siis oli teil minu arvetes suurepärane hooaeg, kus saite kaks poodiumikohta ja 30 katsevõitu. Kui nüüd ise äsja lõppenud hooaja kokku võtad hooaja algusest alates, siis mis emotsioonid sinna mahtusid?

Vaadates kuidas rallipublik neid DMACK rehve kirus terve selle hooaja, siis ma olen vastupidi ülimalt tänulik DMACK meestele, sest tänu nendele me üldse sõitsime, mitte ei olnud kodus. DMACK rehvidest tuli võtta, mis neist võtta oli ja vastavalt tingimustele. Seal kus me teadsime, et rehvid peaksid kestma ja meil tekib tänu sellele võimalus kõrgesse mängu sekkuda, siis seal me ka sõitsime kiirelt. Oli natukene kehvemaid ja natukene veel kehvemaid kohti, kuid ma olen ikkagi 100% seda meelt, et see oli kindlasti parem, kui kodus passida. Hooaja kõige raskem ralli oli kindlasti Korsika ja eriti pikad katsed. Kui Sa tunned, et 55km pikkuse katse 7 kilomeetril lähevad rehvid pehmeks ja auto hakkab ujuma, siis on suht keeruline seda sõitu nautida. Kruusarallidest oli ehk kõige keerulisem Sardiinia, kus ka rehvid kiirelt kulusid. Kui nüüd hooaja kõige paremale hetkele mõelda, siis ma olen selle vastanud nii, et Poola ralli on mu karjääri parim ja samas ka kõige kehvem hetk.
Kindlasti olime kurvad, kuid samas olime ka õnnelikud, et me tulime DMACKidega teiseks ning esikoht libises käest vaid selle õnnetu kivi tõttu, mis rehvi lõhkus. Seekord läks nii pidi ja ju siis pidi nii minema. Walesis olime ka kiired, kuid seal ikkagi Ogier kontrollis olukorda algusest lõpuni ning valis vastavat vastasele mängu. See, et me pühapäeval kõik katsed võitsime ja lõpuks neile nii lähedale jõudsime oli küll meie kiire sõidu tulemus, kuid me siiski liigseid riske ei võtnud ja pigem sõitsime juba kindla peale.

Oled ju koos Otiga ka seda uue hooaja Fiesta WRC autot testinud. Räägi, mis on sõitja jaoks peamised erinevused selle vanema ja nüüd uuema generatsiooni WRC auto vahel ja kui vinge see auto ikkagi on?

Kui võrrelda nüüd Fordi 2016 ja 2017 Fiesta WRC-d, siis lisaks välimusele ja võimsusele on tänu juhitavusele ja vedrustusele uue auto käitumine ja stabiilsus mega palju parem. Lisaks veel kogu aerodünaamika, mis töötab väga hästi just asfaldil ning mida kiiremaks hoog läheb, seda rohkem see auto maa külge kinni istub. Kahtlemata on tulemas kihvt hooaeg. Arvan, et  aasta esimene pool saab kõikidele meeskondadele olema nö probleemide kõrvaldamise aeg, sest usun, et tänu uutele autodele võivad tekkida elektroonilised või mõned muud tehnilised probleemid, mis testidel välja pole tulnud. Hooaeg tuleb kindlasti väga põnev.

Möödunud nädalal jõudis kogu maailmale teade, et Ott Tänak jätkab rallisõitja karjääri M-Sport meeskonnas, kuid seda ilma Sinuta ning seda Sinu enda otsusel. Millal Sinu jaoks oli see selge, et Sa enam tuleval hooajal ei sõida ning mis oli selle peamine põhjus?

Tegin selle otsuse enda jaoks ära enne Korsika rallit ning otsustasin, et teavitan Otti sellest kohe peale Australlia ralli lõpupoodiumit. Seda eelkõige selleks, et mitte meie käimasolevat hooaega ära rikkuda ning, et siis jääks Otil veel piisavalt aega uus kaardilugeja otsida. Olen ülimalt tänulik inimestele, kes mind tol ajal üldse usaldasid ja võtsid selle mehe metsast ja panid sellisel tasemel sõitma. Kõige rohkem uskus minusse Ott, a samapalju uskusid minusse ka Markko ja Malcolm, kes arvasid, et ma võiks olla see mees Oti kõrvalistmel. Tagantjärele uskumatu, et nad sellise riski peale läksid. See oli kindlasti üks lahe ja kihvt eluetapp, millest kahetseda pole midagi, kuid õppida palju, kuid ühel hetkel lihtsalt tundsin, et minu jaoks saab see otsa. Loobumise põhjus on mul puhtalt isiklik ning üks peamisi põhjuseid sellele, et meie perre on sündimas pisike tüdruk ning tahaks rohkem aega perele pühendada. Ma ei kahetse seda otsust aga selles osas on kurb, et ma tean, et järgmise hooaja auto on väga hea ja saaks seda sporti teha nö tippspordina ning võistelda maailma parimatega võrdsetel tingimustel.  Seega spordi mõttes oleks väga tahtnud ka uuel hooajal MM-sarjas osaleda, aga otsus oli tehtud ja ei kahetse midagi. Seega ei tasu otsida meie suhetes Otiga mingeid intriige või draamat, sest me ei ole riius ja see otsus oli minu isiklik.

Olete Otiga sõna otseses mõttes käinud läbi tulest ja veest, mis Sa sellest kogemusest endaga kaasa võtad nüüd tulevikku ja kui palju Sa seda kõike igatsema jääd?

Kindlasti jään seda igatsema. Kui olin oma plaanist ka elukaaslasele teada andnud, siis ta küsis kohe mu käest, et olen ma ikka täitsa kindel, et ma seda teha tahan, sest ta teab kui väga ma rallit armastan ja seda teha tahan. Kindlasti ma ei jää rallist päris eemale ka tulevikus ning mind saab Eesti meistrivõistlustel sõitmas näha juba uuel hooajal. Ja kindlasti on seda kõike puhta funina ja hobina  samuti üli lahe teha.

Mainisid, et Sind saab uuel hooajal näha Eesti meistrivõistlustel. Kas kõigil rallidel?

Aluksne ralliks me veel Georgiga stardis pole, kuid Sarma rallil, mis küll pole Eesti meistrivõistluse etapp peaksime stardis olema. Sealt edasi peaksime kaasa sõitma kõik eestikate etapid. Autoks saab meil olema Ford Fiesta WRC, millega me Otiga sel ja eelmisel hooajal sõitsime ning täpsemalt see, mis Portugalis tulekahjustusi sai, kuid mis täielikult taastati ja esialgu nö varuautoks jäi. Kuna aga Eric Camilli lõhkus Soome MM-rallil oma auto, siis hooaja lõpuni sõitis ta sellega ja hoolimata sellest, et ta selle Austraalias üle katuse keeras, siis tänaseks on see auto M-Sport poolt taas korda tehtud ning näeb välja nagu uus. Kodustel võistlustel hakkab meile hooldusteenust pakkuma Oti ja Oti isa Ivari meeskond OT Racing.

Kuna Sa tunned mind hästi, siis tead ju, et mulle meeldib lisaks rallile ka jäädvustada Eesti autoralli ajalugu mudelite näol ning olen ka aidanud nii Sinu kui Oti koju talletada mõned meedejäävamad hetked. Kui palju Sul endal on enne seda olnud mudelitega kokkupuudet?

Päris aus olla, siis mul on kodus köögi kapi peal ligi 50-60 ralli mudelit. Kunagi kui sai MM-rallisid vaatamas käidud, siis sai sealt ikka iga kord mõni vanem Sierra, Celica, MG Metro vms kaasa ostetud. Nii, et see mudeli teema pole mulle võõras ja väga meeldib. Kahtlemata ma nii suur fänn pole nagu Sina. Mulle piisab sellest, et mul igast autost on üks mudel, mitte igast rallist.

Kas teadsid enne sellist blogi nagu Rallihullu sõidupäevik ning mis Sa sellest arvad? Kui teadsid, siis kui palju Sa jõudsid hooaja jooksul end minu kirjutistega kursis hoida?

Teadsin sellest blogist alates selle algusest ja olen alati kõik blogi postitused läbi lugenud. Uskumatu kui suur rallifänn sina Rauno oled. Minu arust Eestis sellist teist meest ei leidu, kes pühendunud rallile sedavõrd nagu sina. Mis peamine sinu puhul siis sa ikkagi lähtud ka faktidest mitte kuulujuttudest ja muust kollasest ajakirjandusest. Ja muidugi lisaks saan aru et oled üleüldse suur spordi fän. Koss, jalka on see mida tean, et fännad veel ja usun et neid alasid on veelgi .
Seega Rauno „keep it going“ ja kindlasti alati saab veelgi paremini.

Tahan siinkohal ka öelda kõigile fännidele suur aitäh!!! Ärge unustage ohutust rajaääres, ralli on ka ohtlik pealtvaatajatele ja PALUN veenduge ise, et olete ohutus kohas ja kui näete, et keegi seda ei ole siis proovige ka neile see selgeks teha.


Raigo, kui autospordi aastalõpu galal ütlesin Sulle rallifännide kingitust ehk Poola MM ralli mudelit üle andes, et tänud hooaja eest ning edu tuleval, siis nüüd tahan Sind südamest tänada ning teha suure kummarduse kõikide Eesti rallifännide nimel ning öelda, et me mõistame Su otsust. 
Ralli on meeskonnaala ning Ott ei oleks seda kõike saavutanud ja ei oleks praegu seal, kui tal poleks olnud võrväärset paarilist. Tänud Sulle nende suurepäraste hetkede eest ning edu tulevikuks ja naudi aega perega, Sa oled selle auga välja teeninud! Kohtumiseni ralliradade ääres!



Foto: Timo Anis

No comments:

Post a Comment