Rulett nimega WRC 2019 pöörleb täiskiirusel

Milliseid nimesid kannavad nende autode aknaklaasid 2019.aasta Monte-Carlo rallil peaks olema selge juba detsembri lõpuks

Täna täpselt nelja kuu pärast stardivad maailma parimad rallisõitjad hooaja 2019. esimesele kiiruskatsele, mis sõidetakse Monte-Carlos. Enne, kui aga algab uus hooaeg on vaja veel tänavusel hooajal ära sõita kolm MM-rallit ning selgitada välja 2018.aasta parim võistluspaar.

Tiitliheitlusesse on veel jäänud Thierry Neuville - Nicolas Gilsoul, Türgi ralli järgselt Eesti läbi aegade edukaimaks võistluspaariks tõusnud Ott Tänak - Martin Järveoja ning viimase viie aasta meistrid Sebastien Ogier - Julien Ingrassia.

Hyundai loodab kogenud kaardiväele

Kas Hyundai meeskonna autode roole keeravad samad mehed nagu 2018?

Nagu ikka iga hooaja lõpus nii ka sel aastal on vastuseta veel paljud küsimused, et kus siis ikkagi need või need mehed uuel hooajal sõitma hakkavad. Kõige paremas seisus uueks hooajaks tundub olevat Korea autotootja Hyundai, kellel on 100% lepingud sõlmitud kahe võistluspaariga. Järgnevad kolm aastat püsivad veel meeskonnas nende esinumbrid Neuville - Gilsoul ning vähemalt aasta veel Andreas Mikkelsen - Anders Jæeger. Kuulujuttude järgi on meeskonnas jätkamas ka Dani Sordo - Carlos Del Barrio ja Hayden Paddon - Sebastian Marhsall. Päris 100% ma seda siiski ei võtaks, sest nii Sordo, kui Paddon on mõlemad võitnud oma karjääri jooksul MM-ralli ning jõudnud poodiumile ka tänavu ning neil on kindlasti motivatsiooni osaleda 2019.aastal kõikidel MM-rallidel vs see diil, mis neil mõlemal hetkel laual peaks olema. Väidetavalt on Hyundai pakkumas mõlemale mehele sarnast lepingut nagu tänavu ehk hispaanlane ja kiiwi jagaks 2019.aastal kolmandat Hyundai i20 WRC. Arvestades tuleva aasta meeskondade kooseise, ütleks ma, et neil mõlemad oleks ka õrn variant täishooajaks.

Selle all mõtlen seda, et juhul kui M-Sport sooviks enda meeskonda uuel hooajal kogenud sõitjat, siis oleks üks variant Sordo, kellel oleks lisaks kogemusele meeskonda tuua ka sponsori raha, mida Malcolm Wilsonil võiks auto arendamiseks ja meeskonna töös hoidmiseks vaja minna. Sordo poleks M-Spordis ka täitsa võõras mees, sest 2012.aastal osales ta Fordiga Argentina rallil, asendades ralli eelsel testil vigastada saanud Jari-Matti Latvalat.

Sordo lahkumine võiks tähendada terve hooaja lepingut Paddonile, kelle suur sponsor on Uus-Meremaa Hyundai diiler. Oli ju jutt ka selle hooaja eel, et Paddoni sponsorid soovivad Hyundai meeskonnale anda enda panuse, et Paddon saaks sõita terve 2018. aasta. Äkki siis see, mis jäi tänavu tegemata saaks tõeks uuel?

Citroën toob kadunud poja „koju“ tagasi ja palkab tulevikutähe

Ogier - Ingrassia said viimati Citroeni katusel seista 2011. aasta Prantsusmaa MM-ralli finišis

Aastatel 2008- 2012 lisas Citroën oma juba võidetud kolmele MM-tiitlile juurde viis ning kahte neist aitas vormistada, Sebastien Ogier. 2011 hooaja lõpus läksid Citroëni ja Ogieri teed sõjakal kombel lahku ning kuigi juba 2017 hooaja eel käisid jutud, et ehk on Ogier peale VW ootamatut lõpetamist taas minemas tagasi sinna, kus ta WRC karjäär alguse sai, siis reaalsuses sellest asja ei saanud.

Selle peamiseks põhjuseks olevat olnud Ogieri ja Citroëni toonase meeskonna bossi Yves Mattoni läbisaamine või siis õigemini, mitte läbisaamine. 2018.aasta alguses aga lahkus Matton Citroëni meeskonna juhi kohalt FIA-sse, et asuda Ralli "osakonna" direktoriks. Meeskonna uueks bossiks sai Pierre Budar, kellel ausalt öeldes ei ole olnud lihtne aasta. Prantslane on pidanud aru andma meeskonna kehvade esituste eest, vallandama viimastel hooaegadel ainsana Prantsuse meeskonnale etapivõite toonud Kris Meeke ning saanud PSA grupilt (emaettevõte) ülesande maksku, mis maksab meeskonda tagasi tuua Prantsuse sõitja ehk siis Ogier. Budari ees tuleb mütsi tõsta, sest ta on kõikide talle antud suurte ülesannetega hakkama saanud ja neist viimase tõestuseks on leping Ogieriga. Jah viimase kuue aasta jooksul Škoda, VW ja Fordi rooli keeranud Ogier on "kodus" tagasi ja minu andmetel koguni 2020 lõpuni ehk siis järgenvad kaks aastat. Teades, kui hea autoarendaja ning millise kogemusega on Ogier, siis ma usun, et kui selle aasta saab Citroën suures osas korstnasse kirjutada (ainus lootus veel Loebi võit Kataloonia rallil), siis uus hooaeg tundub tulevat hulka roosilisem. Viimaste nädalate kuum teema on olnud, et Toyotast on Citroëni siirdumas Esapekka Lappi ja Janne Ferm. Minu andmetel on Lappi tänaseks lepingule alla kirjutanud ning siirdumaski uude meeskonda. Soomlased, kes oma WRC debüüthooajal (2017) võitsid kohe ka Soome MM-ralli, on tõestanud end tundmatutes oludes kiirete kohanejatena. Järgmisel kahel hooajal peab küll Lappi olema Ogieri abiline ja Citroenile aitama tuua nende 9 MM-tiitli, kuid edu korral võib Lappist saada 2021 aastal Citroën esinumber ning heidelda ise MM-tiitli eest. Prantsuse ja Soome sõitjate kombinatsioon pole meeskonnas midagi erakordset, sest aastal 2012 olid meeskonna põhisõitjad Sebastien Loeb ja Mikko Hirvonen.

Meeskonna kolmanda autoga peaks 2019 aastal sõitma tänavu tänu Meeke - Nagle vallandamisele hooaja lõpuni kõikidel rallidel osalevad Craig Breen - Scott Martin, kuid ma kaldub arvama, et neid mehi me 2019.aasta kõikidel etappidel stardis ei näe. See kas Loeb - Elena sõidavad uuel aastal kaasa mõne etapi julgen kahelda, sest Loebil motiveerib rallikrossi MM-tiitel ning Elena naudin lihtsalt elu, mille ta täiega ära on teeninud.  Ja usun, et meeskond Ogier ja Lappi suudavad kastanid ka ilma vanameistri panuseta tulest välja tuua. Kindlasti teeb mõned stardid meeskonna eest šeik Khalid Al-Qassimi.

Üks mis mulle saab huvitav olema näha on see, et kuidas lahendatakse kahe rahastaja ehk meeskonna viimase kuue aasta peasponsori Abu Dhabi ja aastatel 2008-2012 Prantsuse meeskonna rahastaja olnud Red Bulli küsimus. Teatavasti on RedBull Ogieri nö. isiklik sponsor ja temaga kindlasti Fordist Citroëni kaasa liikumas.

Huvitava paralleeli saab Ogieri ja Kimi Räkinnoneni vahele tõmmata selles mõttes, et mõlemad mehed on oma karjääri viimast kahte aastat veetmas nendes meeskondades, kus kunagi alustasid.

Tänak läheb võitma esimest (teist) MM-tiitlit, a kes on tema abilised?

Kes lisanduvad nende meeste hulka 2019. aastal?

Ott Tänak – Martin Järveoja on tänavuse aasta Monte-Carlo ralli esimesest kiiruskatsest tõestanud, et on uue autoga harjunud ning just eestlased on tänaseks tõusnud Jaapani autotootja kindlad esinumbrid.

Eestlastel on leping meeskonnaga ka järgmiseks aastaks ning see on vaid Toyota eelis, sest ilmselgelt hetkel maailma parima rallipaari peale joostaks vastasel juhul 2019.aastaks tormi. Eestlastest said peale Türgis sõidetud MM-rallit üle ligi 10 aasta esimesed mitte prantslased või siis Tänakust esimene mees, kelle nimi pole Sebastien, kes suutnud võita kolm MM-rallit järjest. Viimati suutsid seda 2009.aastal Mikko Hirvonen – Jarmo Lehtinen.

Kui eestlased ei pea tuleva hooaja töökoha pärast muretsema ja saavad 110% keskenduda karjääri esimese MM-tiitli püüdmisele, siis suure tõenäosusega on Toyotas jätkamas ka meeskonna kogenuimad mehed Jari-Matti Latvala – Miikka Anttila. Julgen arvata, et see saab olema Latvala viimane hooaeg Toyotas, kui ta just mingit suurepärast 2019.hooaega ei tee ning siis võiks kogenud mees anda oma koha meeskonnas üle Soome autorallile taas üle aastate lootusesära silma toonud Kalle Rovanperäle.

Kui tõenäoliselt kahes autos on siiski Toyota osas asjad 2019.aastaks paigas, siis Lappi lahkumine konkurendi juurde on kolmanda auto hetkel tühjaks jätnud ning seda on ka maailma spordimeedia nüüd üritanud spekuleerida, et kes meeskonda tema kohale saamas.

Ühe variandina on välja pakutud noort soomlast Jari Huttuneni, kuid mul lihtsalt pole usku sellesse ja seda lihtsal põhjusel, et kui Toyota soovib tootjate tiitli eest heidelda ka 2019, siis ei saa nad meeskonda võtta veel nii „rohelist“ meest. Samas saavad väga hästi läbi Huttuneni manager Marcus Grönholm ja meeskonna boss Tommi Mäkinen, seega… Ega me ju keegi ei osanud oodata 2016.aastal sellist asjade käiku, et Ott Tänak jääb M-Spordis tööta ning tema asemele palgatakse MM-maailmas pea tundmatu Eric Camilli, a ometigi see nii läks.  

Ühe tõenäolise variandina on just sel nädala välja toodud nimi Kris Meeke. Põhja-iirlane, kellel ette näidata 91. MM-starti ja 5 MM-etapivõitu on kindlasti kogenud ja ka kiire sõitja, kuid tema hinnalipik, mis puudutab ralli finišisse jõudmisi (on katkestanud 35% MM-rallidest) võib olla päris kulukas. Meeskonna boss Mäkinen on samuti vihjanud, et nad on Meekega juba ka ühenduses olnud, kuid ei oska veel midagi kindlat öelda ning lisaks on küsimus, et kuna neil juba meeskonnas Tänaku näol esisõitja olemas, et siis kuidas mees, kes on viimased aastad olnud Citroën esisõitja, uue rolliga kohaneks.

Valikutes pole küll meedias läbi käinud, a miks mitte tuleval aastal anda juba osadel etappidel  võimalu proovida WRC autot Toyota noorteprogrammis jätkavale, Takamoto Katsutale? Noor jaapanlane on oma kiirust tänavu tõestanud Rootsi MM-ralli WRC2 klassi võidule ning tänaseks on mehel seljataga ka esimesed kilomeetrid Yaris WRC-ga. Jaapani meeskond ja jaapanlane, why not?

Kas Malcolm Wilson leiab veel ühe lihvimata teemandi?

Kas kogenud Sordo vahetab Hyundai Fordi vastu?

Malcolm Wilson on mees, kes Eesti rallifännidele tutvustamist ei vaja, sest just tema käe alt on rallimaailma tegijateks sirgunud nii Markko Märtin, kui ka Ott Tänak. Kui 2017.aasta oli Wilsoni jaoks tema unistuste täitumise aeg, sest sai meeskonda maailmameister Ogieri ning ta juhitud erameeskond M-Sport võitis kolme suure gigandi ees tootjate tiitli, siis hetke seisuga tundub just Wilsoni meeskonna komplekteeritus 2019.aastaks olevat kõige nadim. Kui Hyundail, Toyotal ja  Citroënil on kõigil tulevaks aastaks olemas esisõitja, kes suudab heidelda etapivõitude ja ka MM-tiitli eest, siis peale Ogieri lahkumist on Wilsonil viisakalt öeldes tühjad pihud. Lisaks esisõitjale oleks vaja Wilsonil ka kedagi, kes oskaks autot arendada sama hästi nagu seda tegid Ogier ja Tänak.

MM-sarja kõige väiksema eelarvega meeskond ei saa kindlasti heidelda raha mõttes kolme suurega ning kui nüüd aus olla, siis ega ju sõitjate mõttes väga palju variante just pole ka enam järgi.

Elfyn Evans pole oma möödunud aastasel tasemel püsinud ning uelslase kehvad resultaadid on tähendanud seda, et M-Sport meeskond on tootjate arvestuses kukkunud kolmandaks.

Tõenäoliselt saab neljandat täishooaega WRC autoga sõitev Evans siiski võimaluse Fordi roolis ka hooajaks 2019, sest Wilsonil pole lihtsalt väga palju kaarte enam laual.

Soome meedia andmetel on järgmiseks hooajaks M-Sport meeskonnaga leping sõlmitud ka noorel soomlasel Teemu Suninenil ja tema kaardilugejal Mikko Markkulal. See saab siis olema Sunineni esimene täispikkhooaeg WRC autoga ning kui sel aastal ootab Wilson soomlaselt pigem kogemuste kogumist, siis järgmisel juba kindlasti poodiumikohti ning seda ütles ka Suninen peale Türgi rallit, et tulevaks hooajaks on vaja leida lisahoogu, et olla poodiumil.

Kui aga nüüd spekuleerida meeskonna kolmanda auto sõitjat, siis meeskonnas 2016.aastal olnud Camilli on uueks hooajas sõlminud lepingu MM-rallidele comebacki tegeva VW meeskonnaga, seega tema tagasitulek M-Sporti on välistatud.

Üks mees, keda mina M-Sport auto roolis uuel aastal hea meelega näeks oleks 2017.aasta WRC2 meister Pontus Tidemand. Rootslased on autoralli maailmas olnud tegijad juba MM-võistluste algusaastatest ning just rootslastele läks aastal 1979 esimene sõitjate MM-tiitel, mille võitis Björn Waldegård ning millele viis aastat hiljem lisas veel ühe tiitli Stig Blomqvist. Sellest, et rootslased olid edukad just 70 ja 80ndatel saab aimu ka selle järgi, et just rootslased on prantslaste ja soomlaste järgi edukaimad nii võidetud MM-tiitlite, kui MM-ralli võitude osas. Siiski see oli ju juba 34 aastat tagasi, kui rootslased said viimati midagi suurt nautida. 80ndate lõpus ja 90ndate alguses andsid rootslastele lootust Kenneth Ericsson ja Thomas Radström ning 2000ndatel PG Andersson, Patrik Sandell ning Daniel Carlsson. Just Carlsson on tänaseni viimane rootslane, kes MM-rallil tõusnud poodiumile. Tore küll, a see oli aastal 2006. Seega kui soomlastel on taas tuleviku silmas pidades sära silma toomas Rovanperä, siis mina loodan väga, et Wilson annaks võimaluse Tidemandile, kelle karjäär on ju liikunud loogilist rada pidid. Rootslane võitis 2013.aastal  JWRC sarja ning möödunud aastal WRC2. Pealegi WRC2 ei jääks samuti rootslaste osaluseta, sest seal hakkab 2019.aastal sõitma tänavune JWRC klassi meister Emil Bergkvist.

Ja siis jäävad veel üle Meeke ja Mads Østberg. Meeke´l on hetke juttude järgi valida Toyota ja Fordi vahel. Kui mõelda, mis võimalused Wilsonil oleks Toyota ees, siis vist mitte väga suured.

Kui eelpool sai räägitud, et meeskond oleks oma sponsorraha toomas Sordo, siis sama oleks tegemas ka tänavuse hooaja teisel poolel kohati päris hea hoo üles saanud Østberg. Norralasele ei oleks Wilsoni käe all töötamine esmakordne, sest viibis ju mees just M-Sport meeskonnas aastal 2016 ning sõitis Fordiga ka järgneva aasta erasõitjana. 

Fotod: Hyundai Motorsport, Greg Roslon, Toyota Gazoo Racing, Federico Luna